Digitaristu arengukava esitluspäev 09.10.2015

Koondasime oma lähimate aastate põhitegevused ka esitlusena kokku. Kõik need tegevused on olulised, tuues välja 3 kõige olulisemat:

• MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS
  Luua head võimalused õpilastele tänapäevase tehnoloogiavahenditega kasutamiseks, sealhulgas traadita andmeside kättesaadavus, nutiseadmete kasutamine (VOSK meetod, QR koodiga juhendid ja tehnoloogilised kaardid praktikabaasis, kiire tagasiside kogumine enesehindamiseks jne...) ning muude IKT vahendite kaasajastamine (arvutite rent, tarkvara soetamine).
  See on üks suur ökosüsteem, mida tuleb arendada koos!
• PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD TÖÖTAJAD
  Õpetajate ja muu personali arendamine sealhulgas õpetajate digitaalsed arengumapid ja sisekoolitused, et parandada digipädevusi, toetamaks muutunud õpikäistust
• KÕIGILE VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS
  Veebiseminaride süsteemi arendamine

Esitlus on avaldatud siin.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse digitaristu arengukava

Loetelu Pärnumaa Kutsehariduskeskuse digitaristu arengukava põhipunktidest ja eesmärkidest

• Ülekooliline tsentraalhaldusega traadita andmeside võrk  kasutamiseks publikule 2015, 2016
• Traadita andmeside võrgu kaardistus 2016
• Välise andmeside kiiruse tõstmine 2016, 2017
• Nutiklassi loomine 2016
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia dokumentatsiooni loomine ja täiendamine 2016,2017
• Õpetajate ja töötajate koolitused 2015, 2016, 2017
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara uuendamine 2015, 2016, 2017 
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri arendamine 2016 (2018)
• Virtuaalserverite osakaalu suurendamine 2017
• Elektronposti teenuse üleviimine pilverakenduseks 2017,2018,2019
• Kodulehe arendus: mobiilisõbralik 2015, jätkuv arendus ja funktsionaalsuse suurendamine 2016, 2017
• Digitaalsed arengumapid: Pädevad ja motiveeritud töötajad. Õpetajad kasutavad enesehindamiseks ja arenguvestlusteks digitaalset arengumappi 2015, 2016, 2017
• Veebiseminaride süsteemi arendus 2016, 2017
• Infoekraanide arendus: asukohast sõltumatud ja iseseisvad nii passiivsed kui aktiivsed eraldihallatavad informatsiooniedastusallikad ühildatuna õpiinfosüsteemiga 2016, 2017
• Õpilaspileti elektroonsete teenuste ja funktsioonide suurendamine: õpilaskodu, sissepääsud ja liftid 2016, 2017
• Õpiinfosüsteemi arendusprotsessi algatamine ja funktsionaalsuste täiendamine 2015, 2016, 2017

Täpsemalt 09.10.2015. Kohtumiseni.

Skeem (tunnitöö 11.09.2015 E.Leego loengus)

Kästi teha kooli arvutiskeem, lihtsustatud skeem, mida saaks näidata normaalsele inimesele (mitte it-inimene). Paraku, hakates seda skeemi tegema küll võimalikult lihtsa, siiski saime tulemuseks skeemi (vt allpool olevat pilti), mis isegi IT-inimesele raske aru saada.

Kevad 2020 (tunnis tehtud töö Kevade teemadel)

Kui Arno isaga koolimajja jõudis oli elektrikatkestus alanud.  Toots kiusas Teelet ja kollitas Kiirt.
Arno võttis kotist nutitelefoni ja pani käima kandlelugu kajastava äpi. Toots võttis kohe Teele tantsima aga pimedas ei näinud et Köster tuli. Köstril olid peas nutiprillid ja ta salvestas koheselt Tootsi pahateo. Toots muidugi väitis, et tema pole midagi teinud. Selle peale kuvas Köster pildi seinale ja õpilased moodustasid grupid Tootsi käitumise analüüsimiseks. Vahepeal tuli tagasi elekter ja kõik hakkasid oma nutiseadmeid laadima. Köster manitses õpilasi tähelepanelikud olema ja  taevaliku õpiväljundiga tegelema, mitte maistele asjadele mõtlema.

Lible, keda tunti inimesena, kes uute tehnoloogiavahenditega “sina peal” pole, oli eelmisel õhtul kõrtsisipõrandale kukkunud nutikella leidnud. Kui ta õhtupoolikul Arnot nägi, oli ta juba väga hoos ning lubas Arnole, et jooksutab leitud kellaga köstri prillid kokku “nii mis tuhiseb”. Arno ei saanud Lible kogu jutust aru ning püüdis juttu salvestada ja Tõnissoniga jagada. Kuid Tõnisson ei reageerinud netis kuidagi, oli jätnud teate, et katsetab isaga iseliikuvat autot.

Järgmisel päeval olid Köstri prillid katki. Algas üleüldine info vahetamine arvutiklassis ja tunnistajate ülekuulamine. Selgus et süüdi oli Lible. Arno süda valutas mis kole ja tema nutikus ei leidnud sobivat lahendust. Samas ei uskunud ta, et Lible sellega hakkama oleks saanud. Tõnnissonide iseliikuv auto tundus palju kahtlasem süüdlane olevat.

II mooduli I päev

Kuidas nutiseadmeid koolis laadida (õpilaste omad) ja kuidas korraldada nutitahvlite kasutamine ja laadimine?
Cntrl+F kiirklahviga saab Intertestist kiiresti infot leida.
Mis on Muutunud õpikäsitus?
Ülesanne http://padlet.com/veiko_hani/oppimine

Materjalid on siin.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis... loe edasi siit

II moodul: Haridusasutuse digitaristu arendamine

Algamas on II moodul koolitussarjast "Digiajastu haridusjuht".

03.09 kell 16:00 toimus sissejuhatav veebiseminar, mis on järelvaadatav siin.

10.-ndaks septembriks (esimeseks koolituspäevaks) tuleb teha esimene iseseisev töö, milleks on Digitaristu hetkeolukorra kaardistamine koolis.

Teise mooduli koolitusel osalevad (meeskond):

Riina Müürsepp, direktor

Kaivo Paal, IKT spetsialist
Janek Leppnurm, IKT spetsialist

Meeskonnale on toeks kooli arendusosakonna juhataja Varje Tipp.

Meie esimese iseseisva töö leiab siit.